interestonia veebiajakiri

Mais peaks teada saama, kuidas on lood nende turismiettevõtete teenindusega, kes on EAS-lt toetust saanud (raha või koolituse näol).

Teenindus on just see, mille üle näiteks põhjanaabrid pidevalt kurdavad, nii et saab huvitav olema jälgida, kas EAS on siin suutnud midagi muuta.

Pikem jutt EAS lehelt.

Kuidas siis ikkagi minnakse reisima täiesti tundmatutesse kohtadesse seljakott seljas, taskus natuke raha ning heas usus, et kõik lõpeb hästi? Tegelikult on reisimine täna odavam ja turvalisem kui kunagi varem, kuna  veebikeskkondadesse koondatud info aitab teha kergema vaevaga paremaid valikuid. TripAdvisor on veebikogukond, kus süstemaatiliselt organiseeritakse rännumeeste reisikirjeldusi erinevatest sihtkohtadest.

Kui mul on soov külastada nt Vietnami, siis TripAdvisor-is on olemas reisikirjeldused ja soovitused inimestelt, kes on seal varem ise käinud. Positiivsete ja negatiivsete kommentaaride abil on võimalik kerge vaevaga kombineerida oma reis täpselt sellisena, nagu seda ise soovitakse.

Hiljuti oli mul võimalus osta piletid mõneks päevaks Jamaikale. Kuna tegu oli impulsi ajel tehtud otsusega, jõudsimegi Kingstoni lennujaama ilma igasuguste ette-reserveerimisteta. Õnneks olin Miami lennujaamast ostnud Lonely Planet-i reisiraamatu ning selle info põhjal tegime valiku, millises hotellis veeta esimene öö.

Edasi liikusime väikesesse linna nimega Port Antonio, mida soovitas meile lennu ajal üks ameerika vanapaar, kui hästi maalilist ja mõnusat kohta, mis ei ole veel turistidest ülerahvastatud. Sinna jõudes leidsime kogemata hea reisijuhi, mis oli tõeline jackpot. David (pildil) on töötanud kruiisilaevade reisijuhina ning omab tutvusi ja sõpru sellest ajast üle Jamaika. Sõitsime tema autoga tervel saarel ringi, otsisime inimtühje valge liivaga randasid ja sõime tema poolt valmistatud toitusid. Absoluutselt parim reis üldse!!

Meil siiski vedas, sest me leidsime üles tõeliselt hea reisijuhi täiesti juhuslikult. Mul on nüüd võimalik Davidit soovitada samamoodi kõigile neile, kellele meeldiks Jamaikal ringi seigelda koos kohalikega. Kommentaare ja reisikirjeldusi peaks TripAdvisor-is hetkel olema üle 20 miljoni ning iga nädalal käib neid lugemas ligi 15 miljonit inimest. Eesti kohta on hetkel üle 2,000 kommentaari.

Põhjus, miks TripAdvisor-it aeg-ajalt sarjatakse, on selles, et kommentaaride ja hinnangute lisamine on lihtne ning nende paikapidavust ei kontrollita. See teeb võimalikuks konkurentide maha tegemise või soovituste jagamise, kus teenusepakkujad ise proovivad mõjutada reisijaid.  Sellele vaatamata kaaluvad minu silmis võimalikud kasud selle siiski üles. Pigem peaks iga turismiettevõte olema kursis enda kohta käivate hinnangutega - üks positiivne kommentaar TripAdvisor-is võib tekitada uusi kliente ja soovitusi mitmeteks aastateks.

Olles ise turunduse eriala magistrant, pean vajalikuks olla kursis erinevate turundusväljaannetega. 2008. aastal ilmus trükis Erti Luige raamat „E-turunduse alused”. Olen eelnevalt küll lugenud turunduse raamatuid, kuid peamiselt on need inglise keelsed ja/või teiste riikide turule suunatud. Seetõttu olin väga rahul, et leidsin eesti keelse raamatu Eesti turule suunatud näidetega internetiturundusest. Järgnevalt kirjeldan lühidalt oma muljeid raamatu sisust.

Antud raamatut võib käsitleda kui nurgakivi ettevõtetele, kes soovivad oma teadlikkust tõsta panustamisega internetiturundusse. Eesti näitel on antud raamat sobilik paljudele ettevõtetele.

Eriti kasulik on seda lugeda majanduslanguse perioodil, kus ettevõtetel on vaja kulusid piirata ning selle raamatu läbi lugemisega saavad firmad vajaliku informatsiooni, kuidas seda läbi Interneti teha. Siinkohal oleneb palju firma ärimudelist, kui tulemuslikuks Internet kui turunduskanal saab antud ettevõtte puhul. Peamine on antud juhul see, et Eesti ettevõtted tõstaksid oma teadlikkust Internetist kui võimalikust vahendist teha efektiivsemalt turundust.

Raamat sobib ilusti sissejuhatuseks (ütleb ju pealkirigi, et tegemist on e-turunduse alustega), kusjuures kajastust leiavad ka spetsiifilised teemad. Väga positiivne, et raamatus on esile toodud näiteid Eesti ettevõtete praktikast illustreeritult visuaalsete elementidega. Samuti tulevad kasuks võrdlevad tabelid erinevate internetiturunduse elementide kasutamisest turundus-ja müügieesmärkide saavutamisel.

Peatüki lõpetavad kokkuvõtted, mis suunavad lugeja küsimustega edasises suunas mõtlema, kuidas teatud internetiturunduse elementide kasutamine viia kokku konkreetse ettevõtte tegevusmudeli ja strateegiliste eesmärkidega.

Meil õnnestus vahetult pärast Tourest 2009 messi Aivar Ruukeliga Skype’i vahendusel rääkida. Aivari näol on tegemist vast ühe aktiivseima inimesega, kes (öko)turismi valdkonnas tegutseb.

Tema tegemistel saad silma peal hoida, kui vaatad näiteks Soomaa lehele või blogisse “internetiturundus turismiettevõttes“. Aivar oli muide ka üks nominentidest aasta turismiedendaja tiitlile.

Järgnev on lühikokkuvõtte räägitust - juttu tuleb nii turismifirmade hinnapoliitikast, turismiklastritest kui ka turundamisest üleüldse. Head lugemist!

InterEstonia: Tervitused Harjumaalt Mis on sinu arvates tuleviku siseturismi trendid? Ehk siis mis müüb?

Aivar Ruukel: Vast on nii, et seoses uue olukorraga on trendid muutumas ja ei oskagi öelda, mis on kuum 2009 aasta suvel. Aga seni on olnud igasugu seiklusturismi teema trendikas: seiklusmatkad, -rajad, teambuilding jne.

IE: Mida sa uue olukorra all mõtled?

AR: Majandust. Seni on olnud suur kaal korporatiivklientidel. Firmad on maksnud kinni ettevõtete suvepäevad aga ka väiksemaid “koolitusi”.

IE: Praegu tundub eestlaste teadlikkus siseturismi võimalustest suhteliselt madal, eelistatakse tihti välisreise, kuidas seda teadlikkust kasvatada?

AR: Ma ei nõustu, et eestlased on väheteadlikud Eestis puhkamise võimalustest. Kui ongi, siis venekeelne osa ühiskonnast. Eestlaste seas on vast teatud sihtkohad ja teemad vägagi tuttavad - kuplite peal suustamine, saared, kanuutamine Ahjal ja Soomaal…

IE: Lugesin eelmisel aastal ühest (vist oli EASi tellitud) uurimusest, et Eesti venelased reisivad pigem oma sõprade ja sugulaste juurde - s.t. käivad üksteisel külas. Kuidas seda muuta?

AR: Ma olen paaril korral Narvas, Ida-Virus ja mujal teinud väikseid esitlusi, aga ega seal inimesed ei tea eriti, mis veel mujal Eestis on (rääkimata puhkamisvõimalustest).

IE: Nii et see on pigem reklaamimise küsimus, mitte olemasolevate käitumistrendide muutmine? Reklaamiagentuuri poole pealt vaadatuna on alati olnud see küsimus, kuidas jõuda Eestis elavate venelasteni või vene keelt kõnelejateni…

AR: See on informeerimise küsimus, jah. Sama probleem, mis venelaste informeerimisel ka muudest Eesti asjadest.

IE: Kuidas pakkuda suuremat konkurentsi välisturismile? Tuleks luua lisaväärtusi?

AR: See on tõsi, et Eestis puhkamine pole odav. Eks ettevõtjad peavad oma hinnad kriitiliselt üle vaatama

IE: Kas hindasid on üldse võimalik märkimisväärselt langetada?

AR: Ma arvan, et üpris sarnane on see hinna asi muude valdkondade hindadega – peab olema võimalik langetada. Igal juhul pole turism valdkond, mida oleks vaja doteerida. Ettevõtjad peaks spetsialiseeruma ja mõtlema sihtgrupikesksemalt. Võimalik, et näeme ka ühinemisi. Aga miks peaks eestlane Eestis puhkama? Sest Eestimaal on niipalju avastamist väärt. Põnevaid paiku ja põnevaid inimesi.

IE: Kuuldatavasti on loomisel Ökoturismiklaster ja ka lihtsalt Lõuna-Eesti turismiklaster – on see seotud ka just sihtgrupikesksema lähenemisega?

AR: Jah, klastriprojektid käivad. Seal on meil, osalejail, mõte eelkõige koostööd teha.

IE: Et efektiivsemalt turundada ja teadmisi jagada?

AR: Et jagada ressursse – ühisturundus ja ühine tootearendus. Siseturul annab klasterdumine ka tulemust, aga fookus meil on välisturgudele.

IE: See tähendaks siis seda, et igaühel on klastris niiöelda oma nišš ja turundatakse koos?

AR: Jah, kombineerime üksteise tooteid ja turundame neid koos. Ja teadmiste tõstmine, välisekspertide ühine kaasamine, õppereisid jne…

IE: Miks sellepeale alles nüüd tuldud on? Või on meil midagi märkamata jäänud? Ilmselt mängib majandus ka siin rolli, aga näiteks Maaturismi Liit oli ju juba varem olemas…

AR: Ma arvan, et see on suhteliselt naturaalne ja loogiline, et kuni kõigil niigi hästi läheb, räägitakse koostööst küll, aga tegusid on vähe. Kui pigistab, siis on koostöö tegelikkuses loomulikum sündima. On ka olemas juba varasemast erinevaid katusorganisatsioone sektori sees (Maaturism, Ökoturism, hotellid, reisikorraldajad) ja ka regionaalsed (Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, lisaks väiksema piirkonna omad nagu Setumaa, Viljandimaa jne…).

IE: Miks mitte neid kasutada?

AR: Kasutatakse ka. See klastriprogramm on lihtsalt uus EASi meede ja kuna seal on konkreetsed rahad konkreetseks tegevuseks, siis neid me teemegi. Ökoturismi klastril ongi taotlejaks MTÜ Eesti Maaturism.

Siinkohal katkes ootamatult meie vestlus ning Aivar pidi juba uusi asjatoimetusi tegema jooksma. Tuult tiibadesse!

Kuna meie jaoks oli see tegelikult esimene mess (mina ja Diana oleme küll käinud muudel messidel seoses teiste ettevõtetega, kuid Interestoniaga oli esimene kord), siis sai seatud üsna tagasihoidlikud eesmärgid.

Valmistasime spetsiaalsed küsitluslehed messi jaoks. Uurisime põhiliselt, milliseid reklaamikanaleid kasutatakse ning millised neist küsitletute arvates toimivad. Iga ankeedi täitja osales ka tasuta video loomisel. Ankeedi täitjaid oli küll natuke vähem, kui algselt arvasime (täitmise peale kulus lihtsalt arvatust rohkem aega), kuid inimeste positiivsus ja kaasalöömisrõõm üllatas meid küll.

Planeerisime filmida ka Touresti raames video ning see on juba mõnda aega meie Facebook lehel üleval. Filmitud sai päris palju erinevaid toredaid inimesi (kokku vist isegi üle 20ne), kellest enamus ka videosse mahtus.

Idee ise oli üsna lihtne - lasime inimestel lugeda ette ühe lause (”Eestis on hämmastavalt ilusaid ja huvitavaid kohti, mida tuleks meie arvates turundada tulemuslikumalt”) ning lõikasime siis selle lause erinevate inimeste pealt kokku.

Heli jäi päris nii hästi peale, kui lootsime (palju sagimist ja müra), kuid tulemus on meie arvates sellegipoolest äge

Video:

Tourestil sai ka üks küsitlusvorm lastud ringi käima. Tahtsime teada, milliseid reklaamikanaleid kasutatakse, milliseid plaanitakse kasutada ning millised on kõige tulemuslikumad küsitletute arvates. Lisaks küsisime ka reklaami planeerimise ning kodulehekülje külastajate jälgimise kohta. Kokku vastas 38 inimest (messil reklaamijad siis).

Reklaamikanalite kasutusest

Kõigepealt siis sellest, milliseid reklaamikanaleid kasutatakse kõige enam. Esimest ja teist kohta jagasid ülivõimsalt ajalehed, ajakirjad (ehk siis perioodika) ning brošüürid - koguni 87% küsitletutest vastas, et kasutab neid. Järgnesid kataloogid 79% ja emaili turundus 74%-ga. Edasi raadio ning välimeedia, mida kasutavad umbkaudu pooled küsitletutest. 1/3 kasutab ka telereklaami ning pea iga viies videoreklaami.

Kui aga vaadata, mida keegi planeerib kasutada, siis siin on kindel liider videoreklaam - koguni iga viies arvas, et hakkab seda kasutama. Siin võib tegemist olla ka meie küsitleja väikese mõjutusega (oleme ju videoreklaami pakkuv ettevõte), kuid kui vaadata muu maailma trende, siis peaks tulemustel siiski mingisugune tõepõhi all olema.

Meeles tuleks aga pidada, et tulevikulootused ei pruugi alati tõeks saada - seda eriti praegusel ajal, kus ettevõtetel on ilmselt plaan turunduseelarvet kokku tõmmata. Samas loob see jällegi hea võimaluse neile, kes näevad praegust madalseisu pigem võimalusena ning turundust eelkõige investeeringuna (mida see oma olemuselt ka tegelikult on).

Üldiselt planeeritakse rohkem kasutada internetireklaami ning välimeediat ja ongi kasutama hakatud nagu tõestab viimane Emori uuring.

Küsisime ka, milline reklaamikanal on kõige efektiivsem. Kuigi meie jaotuses neid kirjas ei olnud, siis pakuti päris palju messe ning suust-suhu reklaami. Mida personaalsem kontakt, seda parem. Ka perioodika ja tele puhul tuli see välja, et pigem ostetakse reklaami kohalikes lehtedes või kohalikes telekanalites.

Internetireklaamist peeti kõige paremini toimivaks emaili turundust, seda ilmselt sellel põhjusel, et lõppmüük tehakse tihtipeale ilmselt emaili kaudu.

Kuipalju jälgitakse, mis kodulehel toimub?

Viimases lauses on rõhk sõnal “ilmselt”, sest küsitlusest tuli välja, et koguni üle poolte küsitletutest ei tea, kust nende internetikülastajad tulevad, mida nad lehel teevad või milliste märksõnadega üldse koduleht üles leitakse. Ülejäänud pool jälgib enam-vähem võrdselt kõiki eelloetletud asju.

Muide, kodulehekülje jälgimisest ning bännerite tasuvuse uurimisest tuleb kindlasti siin edaspidistes artiklites juttu. Enda ettevõtte/kaubamärgi või konkurentide tegemiste jälgimise kohta saad juba praegu lugeda.

Reklaami planeerimise koha pealt üllatusi polnud - planeeritakse suures osas ise või ei planeerita üldse (s.t. tehakse käigu pealt).

Tasuta video võitja on …

Nüüd siis aga kõige magusama osa juurde. Kõigi küsitlusele vastanute vahel läks loosi ka tasuta video meie poolt. Loosikäsi valis õnnelikuks võitjaks Taevaskoja Salamaa. Palju õnne! Lepime võitjaga täpsemalt kokku, millal filmiseks läheb.

Just nii ennustab Doug Anmuth (Lehman Brothers investeerimispanga analüütik). Tegemist on siis USA numbritega. Arvata on, et Euroopas on numbrid ka üsna muljetavaldavad.

eMarketer arvab koguni, et online video reklaami maht kasvab viie aastaga viiekordseks. Pole ka ime. Kumba sa enne vaataksid - videoklippi või vilkuvat bännerit?

Vaata lisa:
How to Easily and Inexpensively Create Eye-Popping Video Ads
David Hallerman on online video & money

Sisenedes esimesse saali vaatasid vastu välisturismi promovad ettevõtted. Natuke ringi käies leidsin esimese Eesti ettevõtte. Või õigem oleks öelda esimese riigi - väikseima pindala ja elanikkonnaga riik maailmas, millel nimeks Nõiariik, asukohaga kusagil Lõuna-Eestis. Seal elab 5 inimest ja pindala on 0.42km2. Rahvussport: luuavise. Kehtiv maailmarekord: 37m.Kõige rohkem inimesi leiliruumis: 25.

Hiljem õnnestus üles leida siseturismi saal. Üldse oli kokku 3 saali: lastele (et vanemad saaksid rahus reise broneerida), välisturism ja siseturism. Toda viimast saali iseloomustab kõige paremini see, et inimesed olid sõbralikud ja positiivselt meelestatud. Majanduslangus? Mitte seal saalis. Kes mängis lõõtsa, kes mängis Tootsi Paunverest (tuli välja, et uued koolitunnid on alanud) ja kes veel midagi kolmandat.

Mis siis veel? Kokkuvõtet oleks veel vara teha.

Jäi mulje, et inimesed on ühendanud oma jõud ja proovivad võimalikult efektiivselt asju ajada - näiteks Tartumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal oli oma esindaja kohal ja võib-olla mõnel maakonnal veel. Muidugi oli ka üksiküritajaid, kõik väga positiivsed ja proovisid tasuta nänni võitmise võimalusega enda manu meelitada. “Nänn” on ehk vale sõna iseloomustamaks kärestikumatkade, raftingu jms aktiivse puhkuse kohta.

Kõikvõimalikke loose oli tõepoolest palju. “Mis on Tartu Ülikooli loomisaasta?” 1632 andsin vastuseks, mille peale lasi tütarlaps korra loosiratast keerutada. Skaala oli 0-7ni, mida suurem number, seda parem auhind. 0 andis tulemuseks hariliku pliiatsi ja Tartu reklaambrošüüri, mille olin riiulist endale juba varem krabanud. Harilikku läks aga kohe vaja, et panna seesama tütarlaps meie enda küsitlust täitma.

Negatiivsest küljest niipalju, et garderoobitädi suutis ära kaotada mu mütsi, mille suutsime peale 1.1min otsimist ühiste jõududega üles leida. Ja oligi aeg kodu poole sammuda - seljavalu ja rõõmsa meelega ning mapp täis kontakte üle Eesti (ja üks ka Nõiariigist). Homme jälle.

Muide, leidsin just tagataskust Kaali külastuskeskuse võinoa

Statistikaamet teatab, et kuigi nii sise- kui välisturistide arv vähenes aastaga vastavalt 19% ja 5%, siis Venemaalt siia tulnute hulk kasvas mullu detsembris kolmandiku võrra.

Arvestades seda, et venelased kulutavad rohkem kui näiteks soomlased, siis ehk tulekski pilk pöörata rohkem Ida kui  Lääne poole. Eesti oli varemalt nii ehk naa üks Vene eliidi “lemmikkuurortitest”, miks mitte siis seda rida jätkata.

Tundub, et EAS on ka viimaks ometi internetile pihta saama hakanud. Ei punnitata enam iga hinna eest tellida arendajalt “otsast-lõpuni” lahendust, vaid saadakse aru, et nii mõnigi sarnane teenuse on juba kellegi teise poolt loodud, mida võib siis enda lehe jaoks kohendada. Isegi kui algset teenust pakub ettevõte, kellel Eestiga siiamaani praktiliselt mitte midagi tegemist pole olnud.

Nii ongi uue Puhka Eestis saidi puhkusepaketid paigutatud Google Maps kaardile. Avalikul sektoril jälle üks väike aga oluline samm edasi astutud

Ei saa tüüpilise eestlase kombel virisemata jätta, et KML fail (asukohainfot kandev fail) on genereerimata jäetud, mistõttu Google ka neid Puhka Eesti saidil leiduvad puhkekohti ja -pakette indekseerida ei oska. Mis omakorda tähendab, et Google Maps kaudu otse otsida ei saa.

QQHGEADI